Rahandusministeerium lubab positiivset krediidiregistrit kõige varem 2025. aastal
FinanceEstonia on aastaid seisnud laenuturu läbipaistvamaks muutmise ning ühes sellega ka positiivse krediidiregistri loomise eest. Eelmise aasta lõpus juhtis tähelepanu selle vajalikkusele ka toonane rahandusminister Annely Akkermann. Praeguse valitsusliidu koalitsioonileppes seisab ühtlasi punkt, mis lubab registri luua.
Register aitaks vähendada võlglaste hulka ja pettuseid, seega tuleks FinanceEstonia arvates teemaga kiirelt edasi liikuda. Kuna rahandusministeerium teatas hiljuti, et otsib konkursiga positiivsele krediidiregistrile parimat tehnoloogilist lahendust, siis uurisime ministeeriumist, mis seisus ettevalmistused on ning millises ajakavas täpsemalt teemaga edasi tegeletakse.
“Riigil on laiemad ja üldisemad huvid – ennetada läbi registri sotsiaal-majanduslikke probleeme. Kui need siiski realiseeruvad, siis oleks register oluline abivahend näiteks võlanõustajale hädas oleva inimese järje peale aitamiseks. Inimeste endi jaoks oleks ta mingis mõttes mugavusteenus, kuna jätaks ära tülika dokumentatsiooni kokku “kraapimise” ja selle esitamise krediidipakkujale. Samuti saaks inimene lisateenusena näha terviklikku ülevaadet oma kõikidest laenukohustustest,” kirjeldas registri olemust Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.
Rahandusministeerium on viinud antud teemal läbi mitu konsultatsiooniringi (kahe väljatöötamiskavatsuste koostamise näol). Kuigi sisuliselt kõik konsultatsiooniringidele vastajatest nendivad, et register on vajalik laenuvõlgnevustesse sattumise vähendamiseks, siis erinevad ministeeriumi esindaja sõnul vastajate vaated detailide ja täpsemate lahenduste osas.
“Eelkõige on erinevad vaated selles osas, kas register peaks olema riigi või erasektori pidada. Kas tegemist peaks olema andmebaasi tüüpi lahendiga või pigem platvormiga. Mis ulatuses peaks register inimese finantskohustuste kohta andmeid sisaldama. Lisaks on veel rida muidu tehnilisemaid valikukohti. Samuti on mõni osapool märkinud, et registriga koos tuleks kindlasti ette näha ka vastav laenumaksete ja sissetulekute piirmäär, millele teisalt teatud osa turuosalisi on vastu,” selgitas Auväärt.
Oma viimases kirjas on Justiitsministeerium rõhutanud, et eeltoodud küsimused tuleks lahendada enne, kui minna konkreetse regulatsiooni algatamise ja menetlemisega edasi. Muuhulgas on Justiitsministeerium viidanud, et ka kõik inimeste privaatsuse tagamisega seotud küsimused ei ole seni veel ammendavat vastust saanud.
Tellitava uurimistöö eesmärk on ministeeriumi jaoks selgitada välja, mis oleks lähtuvalt eeltoodud probleem- või valikukohtadest optimaalseim tehnoloogiline lahendus. Eelkõige lähtudes sellest, et oleks tagatud isikuandmete piisav kaitse ja vastav lahendus oleks ka väiksematele krediidipakkujatele jõukohane kulude mõttes. “Konkursi võitja on AS Cybernetica, kes on oma taotluses seadnud muu hulgas eesmärgiks, et uuring peab olema piisavalt rakenduslik, et selle tulemite pealt saaks edasi liikuda prototüüpimise, piloteerimise ja teostamise suunas. Lisaks annab ministeeriumi jaoks selline koostöö vastava valdkonna ekspertide ja teadlastega suurema selguse, kas ja millist õigusraamistiku täpsemalt vaja on,” lisas Auväärt.
Uuringu lõplik valmimistähtaeg on 2024. aasta kevad, kuid see ei välista vastava regulatsiooni algatamist varem. Siiski näevad Rahandusministeeriumi eksperdid, et vastava seaduse jõuab Riigikogu vastu võtta kõige varem 2024. aasta jooksul ning arvestades kõiki ettevalmistavaid tegevusi, võiks register reaalselt tööle hakata kõige varem 2025. aastal.
Foto: Shutterstock
